Mõnikord ei vea nii et kinni hoia pead 
õnn on heitlik viltu veab 
õige siis on see kui sa midagi ei tee 
istu soos silmini 
kui siis terve päev 
mingit vaeva sa ei näe 
tühi pilk on seinal 
rüpes on su käed 
õhtu läeb päike vaob soojus läeb õhku kaob 
talvepäike 
päevavargast vend 
päike suvel ära kargas end 

nõnda päeva järel päev sama pilti aina näed 
parasvöötme ilm 
ilma endamisi nead jälle istuma end sead 
varsti algab film 
telenädalatest saavad juba kuud 
kuni keldris aga otsa saavad puud 
külm on ilm otsas film põhku poe lambaid loe 
äärelinna miljöö 
agulimiljöö 

nõnda öö ja päev varsti ulatavad käed 
nii et midagi ei näe 
saabub unenägu pikk äkki taipad 
igavik 
lebab jalge ees maas 
asi juba päris hull meenutame aastat null 
on komejandist väsinud pupill 
ei saa lennata ju lind 
kellel puudub lennuind 
pealegi 
halb on lennuilm