Veidi veel on aega unenäos hõljuda
heliseb nagu muuseas tuttav kell, pean ärkama
juba ununenud eilne, 
üht-teist vaevu mäletan,
aga aeg, mis kuulus meile
selge veena meeles on.

Ref: Siin siidripuu all kohtume,
on aega kõigist kauem meil.
Alles hommikul siit lahkume,
sind suudeldes saab poisist mees.

Nagu tuul taevas 
ajab pilved laiali
Nii ka aeg oma väega
eri teedele meid viis.
Ammu ununenud aastad,
neid on meenutada hea.
Kui su vanu pilte vaatan,
kõik nii lihtne tundub seal. 

Siin siidripuu all kohtume...

Pean leppima, et saatus meid ei soosi, 
aega väänata ei saa
ma tean, end lükkama pean loodi(?)
et taas maanduda, maanduda

Taas maanduda
Siin siidripuu all kohtume...