leidsin sahtli põhjast ma 
vana foto ning jäin vaatama 
mu elus olnud hetki 
inimesi, ennast ka 
Pooljuhuslikult siis 
ajas tagasi ma rändasin 
ja nägin ennast taas
majas kus ma kasvasin 

mälestusi täis on atmosfäär
vaatan häid kui halbu ma ei näe
et ei hooli, neist ei hooli
on hetki mida võime korrata 
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli

õues rooste läinud kiik
lapsed mängisid kõik siin
see oli nagu eile
see jõuab taas minuni
sellel pildil olen ma 
oma esimese sõbraga
vahel küsin endalt mõttes 
mis on temast saand 

mälestusi täis on atmosfäär
vaatan häid kuid halbu ma ei näe
et ei hooli, neist ei hooli
on hetki mida võime korrata 
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli

pildid jooksevad mu silme ees
neid tundeid mäletan veel
jäävad alatiseks minuga 
võtan kaasa endaga.. 
mälestusi täis on atmosfäär
vaatan häid kuid halbu ma ei näe
ei hooli, neist ei hooli
on hetki mida võime korrata 
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli

Mälestusi täis on atmosfäär,
et ei hooli, neist ei hooli.
On hetki mida võime korrata 
ja on kordi millest mööda tormata
et ei hooli, neist ei hooli