Sa tule nüüd, 
käega kõigel löö,
mis sind kinni peab 
ja hoiab sind kaugel.
Vaata, siin 
ongi paradiis,
millest oled sa
unistan'd kaua, näed nüüd!

Ei keegi meid saa segada,
sest kahekesi nüüd;
vaid valge liiv ja männipuud
on peale meie siin.

Sa kuula vaid
mere vaikset viit,
laulab kaasa liiv,
naeratav päike
hüüab sind:
Tule, usu mind,
siin on õnnemaa
sellist ei leia mujalt!

Siis kahekesi käime me
ja keegi meid ei näe;
kui läbi lainte jookseme,
mul hoiad kinni käest.

[vahemäng, tagasi algusesse; 
teisel korral vahemängu pole, järgneb lõpp]

Kui käime koos
usu mind, vaid siin
õnne leiame,
sina ja mina
käime koos...
usu mind, vaid siin
õnne leiame
sina ja mina
käime koos ...