Su silmades on põhjamaine öö,
kus mustas taevas tähti langeb.
Su käes on süda viimseid lööke lööb,
on jäätund kõik ja maa on lumest valge.

Kaunis lumekuninganna,
külmad enda jalge alla,
jätad kõik mis ees ja tallad sa kergemeelselt minu tunnetel.

Sada kaheksa korda ma
olin lubanud endale,
rohkem haiget ma ei saa
minu hingel on riivid ees.
Kuid mu südame tänaval
ainult [bad word] lehti tuul
tänu sinule nüüd ma tean
mida tähendab üksindus.

Su teel sind keegi peatada ei saa
vaid sina tead, et kuhu see küll viib
su minevik on mulle teadmata
kui tulevik on läbi näha lõpuni.

Kaunis lumekuninganna,
Südametel jäiselt tallad
minagi su jalge alla jäin ei tea kus ristusid me teed.

Sada kaheksa korda ma
olin lubanud endale,
rohkem haiget ma ei saa
minu hingel on riivid ees.
Kuid mu südame tänaval
ainult [bad word] lehti tuul
tänu sinule nüüd ma tean
mida tähendab üksindus.

[Vahemäng]

Sada kaheksa korda ma
olin lubanud endale,
rohkem haiget ma ei saa
minu hingel on riivid ees.
Kuid mu südame tänaval
ainult [bad word] lehti tuul
tänu sinule nüüd ma tean
mida tähendab üksindus.