Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
ja seisa kaljuna, me kodumaa!
Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
end läbi sajanditest murdsid sa.

Ja tõusid töötajate vabaks maaks,
et päikene su päevadesse paista saaks.

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,
too õnne rahvale, me tubli töö!

Me Liidu rahvaste ja riike seas
sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

Kui kants-nii seisavad su kodurannad,
su ees vaid lainetavad laiad veed.
Sa körgel leninlikku lippu kannad
suur Stalin juhtimas su tõusuteed.

Käi kindlalt, saatmas sind su önneteel
me võitlusvaim ja kohkumatu mehemeel!