Oh kallis armastus, miks mööda sa ei lähe, 
kui teada on, et oled möödaminev nähe? 
Sa aina võtad, aina annad... Nii see käib. 
Ja ikka näib – 
liiga vähe! 
Oh kallis armastus, sa paradiisi ime, 
sa hirmus põrgupiin nii põletav ja pime! 
Miks tõid mul [bad word]  kes südamest ei kao 
ja kellest ka on see laul? 

REFR.: Sa oled kuu 
ja samas nagu päike. 
Sa oled suur 
ja ometi nii väike. 
Sa oled naer, 
kus pisar võib end peita. 
Sa oled see, 
kes oled sa... 

Oh kallis armastus, mu öödes süütad tähe 
ja tood mul ühtlasi ka muremõtted pähe: 
võibolla püsib tunne sada aastat täis 
ja ikka näib – 
liiga vähe! 
Oh kallis armastus, sa vaimustuse ime, 
sa kade ahastus, mil pole üldse nime! 
Miks tõid mul [bad word]  kes südamest ei kao 
ja kellest ka on see laul?