See viis haaras mind, 
see viis võlus mind, 
see viis võitis mind 
kui esmakordselt 
kuulsin laulmas sind. 

Sind nägin päiksena lavalt paistmas, 
sind terve saalitäis mõttes mõistmas, 
su laulu lõhna ja mõtet haistmas 
ainult ma ei mõistnud sind. 

Ka mina püüdsin sust [bad word] saada, 
ei tahtnud teistest ma maha jääda, 
kuid laulu mõte läks minust mööda, 
ainult viisi jagas pea. 

See viis haaras mind… 

Võib-olla laulsid sa armurõõmust, 
võib-olla väikesest veinisõõmust, 
võib-olla ühtegi mõttejäänust 
selles laulus polnud sees. 

Kui puuga oleks ma pähe saanud, 
ei ühtki sõna mul meelde jäänud, 
kuid sellest viisist ei küllalt saanud, - 
sina ise olid viis! 

See viis haaras mind… 

Nüüd olen aastaid su kõrval käinud, 
su häid ja halbugi külgi näinud, 
ei ole siiski sust [bad word] saanud, 
kõrvus ainult mul see viis. 

Su publikuks nüüd on toatäis lapsi, 
kes kuulavad sind nii vastutahtmist, 
ei ole roose, ei suurt aplausi, 
jäänud ainult on see viis. 

See viis haaras mind…