Ma pole vist enne kokku lugend
kui tihti ma ootan, et sa siia tuleks.
Ning ilmub su suule sõnu mitmeid tundeist,
mis pigem võiks jääda meile, loobu mõtteist.

Mu lootus ei lõppe sisemuses.
Ei tea mis on õige, süda jäänud leseks.
Vaid kõndida tee, millel suunda pole,
ma ootusest tuhmun, olen segaduses.

Sõlm me vahel lahti venind,
mille inglid meile tegid.
Leegid kuumad, vananevad,
muuta jääks ma kõike tahaks.

Põlen seest,
mu hing saab tuhaks muudetud.
Ma oodates...
lootust kustutada võid vaid tulles.
Tasa põlen seest,
on leek mu sees tõusnud tuleks,
Nüüd oodates,
lootust kustutada võid vaid tulles.

Ma tunnen et sisse mässind olen,
end lootusetult, kuumust tunnen.
Kui põleb kõik seest mu mõistus ütleb,
et loobuda mul kõigest tuleb.

Sõlm me vahel lahti venind,
mille inglid meile tegid.
Leegid kuumad, vananevad,
muuta jääks ma kõike tahaks.

Põlen seest,
mu hing saab tuhaks muudetud.
Ma oodates...
lootust kustutada võid vaid tulles.
Tasa põlen seest,
on leek mu sees tõusnud tuleks,
Nüüd oodates,
lootust kustutada võid vaid tulles.

Põlen seest,
mu hing saab tuhaks muudetud.
Ma oodates...
lootust kustutada võid vaid tulles.
Tasa põlen seest,
on leek mu sees tõusnud tuleks,
Nüüd oodates,
lootust kustutada võid vaid tulles.