Tule ümber on kogunend mõned 
Ridva otsas must laperdav kalts 
Ahnelt neelab mu saamatud kõned 
Sügistuule käes kahisev malts 
Keegi sult suurt kirjaoskust ei nõua 
Piisab kui seinale kritseldad 
Veel plankusi lõhu kui müüre ei jõua 
Mu vaikiva heakskiidu pälvid sa taas 
Ja ikka ja jälle on lahus su soovid 
Sellest mida sa tohid ja pead 
Kui käimas on mässud ja revolutsioonid 
Siis meiegi koha me tõstame pead 
Kui naine kord aeg avab meilegi süle 
Öös süttivad silmad kus peegeldus õud 
Siis vaenlusetornid meist tuiskavad üle 
Vihaselt rõhuvad tumedad jõud 
Nüüd heskoos hümni me laulame ööle 
Sest öö meid ju varjab ja katab ka sind 
Me laulame julgesti vennad nüüd tööle 
Täis piirita ohvrimeelt leegitsev rind 
Läbi riikluse ajastu lehvib see kangas 
Must nagu lõpmatu [bad word] 
Kuni püsivad seadused kohtud ja vanglad 
Teil pilkavalt naeratab surnupealu