Kas mäletad õhtut, mis varjuna laskus
me kohale, otsekui väljapääs?
Kas uskusid musti roose, mis avanesid,
kui võtsid mu käed?
Siis hooletult avasid juuksed
ma salaja lootsin et jääd...

Ref.:
Ööst saab päev
ja hetkeks veel ma vaatan sind,
enne, kui siit läed
enne, kui siit läed.
Ööst saab päev,
ja hetkeks veel ma vaatan sind
ja su pilku, kus valgust ma näen
valgust ma näen.

Nüüd ootan sind
Tuules su tulekut aiman.
Ja loodan, et leiad ehk tagasitee
ja kardan sind kaotada, kallis.
Ma tahaksin näha sind hommegi veel
Kui [bad word] varjuna laskub me kohale
loodan, et alati kestma jääb see.

Ref.:
Ööst saab päev
ja hetkeks veel ma vaatan sind,
enne, kui siit läed
enne, kui siit läed.
Ööst saab päev,
ja hetkeks veel ma vaatan sind
ja su pilku, kus valgust ma näen
valgust ma näen.(3x)