1. Kasarmu ees väraval,

öisel kõnniteel

latern tookord säras,

ta särab nüüdki veel.

Ja ootab, et me tema all

taas kohtuksime tänaval,

"kui kord, Lili Marleen, kui kord, Lili Marleen."

2. Latern oma kaitsel

õnned ühendas,

kaunil tunnil vaiksel

me varjud ühendas.

Mis sest, et rahvas möödus meist,

me nägime vaid teineteist,

"Mu neid, Lili Marleen, mu neid, Lili Marleen."

3. Juba lahku viiski

signaal meid õnneteelt,

kolm päeva kartsa siiski

ei julgustanud meelt.

Ehk küll su juurde ihkasin

ja lahkumist ma vihkasin,

"Mu arm, Lili Marleen, mu arm Lili Marleen."

4.Latern sinu sammu

tunneb ikka veel,

kuigi mina ammu

viibin kaugel teel.

Ja ootab et me tema all

taas kohtuksime tänaval,

"Mu neid, Lili Marleen, mu neid, Lili Marleen

5. Kui mul uni laugel

öisel puhkusel,

tõotan sulle kaugelt

kaitsekraavist veel.

Kui igav hakkab laternal,

sind ootan jälle tema all,

"Kui siis, Lili Marleen, kui siis Lili Marleen"