Kõrbekuumuses liiva
Lendab kui jääkulma lund.
Öö peagi laotamas tiivad,
Rändajaid saatma jääb tuul.

     See on tee, nad rändavad nii päevast päeva,
     See on tee, nad rändavad siis ajast aega.
     See on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb
     Nende ees ta ootab kui riskida julged.

Külmunud hingi vaid saadab
Kuuvalgus varje neist loob.
Päikesekiirena sooja
Hommik taas endaga toob.

     See on tee, nad rändavad nii päevast päeva,
     See on tee, nad rändavad siis ajast aega.
     See on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb
     Nende ees ta ootab kui riskida julged.

     ...Nad rändavad nii päevast päeva,
     ...Nad rändavad siis ajast aega.
     ...Ta nähtamatu rajana kulgeb,
     ...Ta ootab kui riskida julged.

Üle mägede taevasse kaigub hääl...

     See on tee, nad rändavad nii päevast päeva,
     See on tee, nad rändavad siis ajast aega.
     See on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb
     Nende ees ta ootab kui riskida julged
     See on tee.