Saaremaal kaks kuulust venda,
 kellest räägitakse mõnda -
 noorem Leiger, vanem Tõllus,
 kes ka vahest hullust möllas.

 Leigrist vennal Hiiumaal
 Tõll käis võõrsil igal aal.
 Sammus läbi mereveesta -
 Soela väin ei pea ju meesta.

 Taskus õlut täis pool vaati,
 lained käisid vasta kooti,
 viiesüldne palk old kepiks
 aga mitte käima-abiks.

 Oli Tõll vast näljane -
 pani liha tulele
 ja kui leem ju vahtu lõi,
 Tõllus Hiiust kapsid tõi.

 Tõllu väga kartsivad
 võerad maaletungijad -
 põgenesid sedamaid
 kui ta nime kuulda said.

 Enne surma rääkind Tõllus,
 Saare rahvast õpetanud -
 matke mind mu rohuaeda.
 kui teil sõda ehk muud vaeva,

 hüüdke mind mu haua juures.
 Siis ma tõusen kohe üles!
 Tahan vaenlased kõik võita,
 oma rammuga teid aita!