Tuhat aastat on lõppenud
kevad, voolavad veed
kõik on nii nagu ammugi
või ehk on midagi veel

on see vaid tuul
mis sositab taevalael
palun ära ära mine - jää veel
sosistab mulle ta
ära palun ära mine - jää veel

aknad, uksed on avatud
justkui valguskiir näitaks teed
sajandi lõppu kodeeritud
on äkki mõni üllatus veel

on see vaid tuul,
mis sositab taevalael
palun ära ära mine - jää veel
sosistab mulle ta
palun ära ära mine - jää veel

tuhat aastat on lõppenud
vaid mõned kuud jäänud veel
tuhat aastat üksindust
või ehk on rohkemgi veel

ja see on tema
kes sosistab taevalael
ära palun ära mine - siin on su tee
sosistab mulle ta
palun ära ära mine - siin on su tee
sosistab mulle ta
palun ära ära mine - siin on su tee
sosistab mulle ta
palun ära ära mine
ära palun ära mine