On mustast puust sirge klarnet,
uus hõbedast saksofon.
Ja keegi kuskil peab arvet:
mis kõik see sisse toob.

Ja jagab käske,
ta pill on arvelaud,
ta töö on raske,
aga mul vaid
mu mäng ja laul.

Kitarr kas sisse toob rohkem,
kui kõva pauguga [bad word] 
ei mängi vaid pillikohver,
jah, kahjuks kohver on tumm.
Kuid ärge laske
end häirida nüüd muul.
Ei mingeid raskeid riske,
ei mingeid lõppe lool.

Ref:
Illusioon, illusioon,
sind vaid loon, sind vaid loon,
sind loon, suur illusioon.
Illusioon, illusioon, sind vaid loon,
sind vaid loon!
Sind loon, suur illusioon!
Sind loon, sind loon.

Kui kimbu mahedaid toone ma sulle,
kuulaja, toon, siis teeme koos ilusioone.
Või on see lapsik joon.
Ei ole raske, kuid pole kerge, tea,
kui hommiktunnil siit end
ma ükskord koju vean.

Ref:
Illusioon, illusioon,
sind vaid loon, sind vaid loon,
sind loon, suur illusioon.
Imehea, imehea pisuke nostalgia!
Sind loon, suur illusioon!
Sind loon, sind loon.

Illusioon end peidab mõnes loos.
Dixieland, Ladyland, tatsub jalg
ja hüpleb händ, naer kõrvuni veab suu.
Illusioon, illusioon,
sind vaid loon, sind vaid loon,
sind loon, suur illusioon,
sind loon, sind loon!