Kuhu jäänud su sammude kaja? 
 Miks ei kosta siin kojas su häält?
 Miks küll läksid, mul oli sind vaja.
 Olid kullastki kallim maa pääl.

 Vaikin seal, kus ennist sai naerdud.
 Mõtlen mõtteid, mis rõõmsaks ei tee.
 Kas kõik tähtis sai sulle kord öeldud
 või möödus me aeg vaikides?

 Võin jäädagi lootma, et see
 unenägu kord lõppema peab
 ning ma taas su embusse 
 saan peita oma väsinud pea...
 ...saan peita oma väsinud pea...

 Su peale sai alati loota.
 Olid kohal, kui kurb oli meel.
 Kui saaksin, ma hüüaks, et oota, 
 ära jäta meid üksinda veel.

 Kõle tuba ja kaminasuu.
 Kolde ees enam tuld sa ei tee.
 Istun üksi ja tulutult, loodan,
 kord kunagi taas kohtume.

 Võin jäädagi lootma, et see
 unenägu kord lõppema peab
 ning ma taas su embusse 
 saan peita oma väsinud pea...
 ...saan peita oma väsinud pea...