Selle laulu mina ise luuletasin, 
laul sai nii, et pole armuvalu sees. 
Minu laulul pole viiski suurem asi 
ja ma ise pole üldse laulumees. 

Pole loorbereid ja pole oma maja, 
amet lihtne on ja sisse suurt ei too. 
Ostan aasta pärast sääreväristaja, 
siis kui aasta jooksul tilkagi ei joo. 

Mul on laul ja laul on kõik, mis üldse ongi jäänud mul, 
ja võib ju seegi meelest läinud olla ühel hommikul. 
Tean ju küll, et olen selline, kui olen ma, 
kuid veelgi vähem väärt ma oleks ilma selle lauluta. 

Mul on aasta pärast sääreväristaja, 
mul on seljakott ja kotis parmupill. 
Keeran vänta siis ja sõidan, kuhu vaja, 
huulil laul ja kaabu küljes sinilill.