kaua täitsid hinge mingi tusk ja piin,
viimaks siiski sisse tungis valguskiir 
äng mis mind kui vangi hoidis 
haitus kui miraaž, vaikus laulis taas
taas võin kergel sammul samblal astuda. 
jälle julgen suudlust võtta vastu ma 
mõtlen ainult sulle sest sul tulles lõppes kaos,
taas on kõigel seos.

sa muutsid kõik sa andsid kõik mis suutsid anda.
ma olin vaid kui kevadet ootav maa 
mul polnud ükskõik, sind kroonib võit, ma teadsin kindlalt
sa muutsid kõik mis muuta sai, ma ära tundsin enda

põuas kuivab maa ja veeta närbub taim 
varjusurmast ellu toob üksainus võim
ei või teada miks ei pääse ükski naine, mees 
pettumuste teest 
miski siiski aina ootab üht ja teist
miski meie jaoks kuid mis ei sõltu meist 
see mis muudab kauniks kõik ja üllatab meid veel,
ainult arm on see.
(sa muutsid kõik, sa muutsid kõik)

sa muutsid kõik sa andsid kõik mis suutsid anda
ma olin vaid kui kevadet ootav maa, 
mul polnud ükskõik, sind kroonib võit, ma teadsin kindlalt,
sa muutsid kõik, mis muuta sai, ma ära tundsin enda
2x