Kaugeneb, läheneb, kasvab ja kahaneb keegi.
Seinad ei liigu, kuid nagu liiguksid peeglid.
Seisan ja vaatan ja nägusid täna ei teegi.
Kelle küll lootsin ma leida peeglis ees?

Peegel ei jäädvusta mööduvaid nägusid kõiki.
Ühtteist ta näitab, väljast ei sugugi seest.
Seisan ja vaatan ja nägusid täna ei teegi.
Mida küll loodame leida peeglis ees?

Tagasivaatamisaken on iga peegel.
Ei teagi, ei ma teagi, mis veel.
Lõpmatus sulgeb end sinna kõikidel teedel -
näed taha küll, kuid ei näegi, mis on ees.

Akna võid sulgeda, sulge mõnikord peegel,
sest miks peaksid pagema peegli eest.

Aeg künnab vagusid näkku ja sinna need jäävad.
Ei jõua arvata kokku - lõppevad päevad.
Tuhmuvad peeglid ja praod endid sisse neis seavad.
Leida võib pragusid endis peeglis eest,
mida ei lootnudki leida peegli seest.