Kõik, mida mulle ütlesid tol õhtul, 
kui muusika mu hinges kõlab see... 
nüüd, mil muusikat ma kuulma juhtun, 
meenud sina minule. 

Üht muinaslugu muusikas ma kuulen, 
ja sina seisad unelmais mu ees. 
Ning laulmas iga tund ma leian end, 
sest muusika ja sa, ma mõlemaisse armund. 

Teeb muusika mind vahel kurvameelseks. 
Ja süda on nii tulvil igatsust, 
et laulmas iga tund ma leian end, 
sest muusika ja sa, ma teisse armund. 

Olla nii ei või, 
kuigi seda räägivad kõik. 
Kas tõesti on siis mõttetu see, 
kui igatsed sa kuud,mis särab läbi öö? 

Muusika ent siiski trööstib mind 
ja ütleb, et ma varsti kohtan sind. 
Nüüd laulmas iga tund ma leian end, 
sest muusika ja sa, ma teisse armund