Seal metsaserval väikses majas,
kus elasid mu vanemad,
seal metsaserval väikses majas
on pesa teinud punased.
Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad oleme,
ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad eestlased.
Ning meil ei ole senti raha,
me peame metsas elama
ja me ei saa, ei või, ei taha,
ei taha tiblat teenida.
Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad oleme,
ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad eestlased.
Ja sinu sõstramustad silmad
ei iial-iial unune,
sest sinu sõstramustad silmad
on võitnud minu südame.
Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad oleme,
ai tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad eestlased.
Ja oma lippu sini-musta-valget
me ikka au sees hoiame
ja koidikul siis selgitame
kes meist on õige eestlane.
Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad oleme,
ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled
me metsavennad eestlased.