Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn
 Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk
 Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen
 Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules
 Veel rahu toob kuuskede kohin ja kurvaks teeb kaskede lein
 Veel haljendab koplites rohi ja väriseb maarjahein
 Veel järvedel ehapunas partide igatsev hüüd
 Ning päikese kustuvas kumas endal kui tunneksin süüd
 Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn
 Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk
 Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen
 Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules
 Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades
 kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades
 Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades
 kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais
 madalais majades