Kui rajuvihm, mis taevast kallab,
maailm, mis mulle näib, on kui helehall ekraan.
Kui roostes naela torkas jalga.
Minule haiget teeb, 
et sa mind ei mõista veel.

See on kui mäng- kes tuleb ja kes läeb,
kuid mürk mu sees veel verre kauaks jääb.

[REFRÄÄN]
Sa ei tunne mind ja mind ei näe,
kuid see meeldib mulle.
Öises linnas vaid mu varju näed, kui maailm vajub unne.
Ei suuda kinni püüda mind sel teel,
ma lendan liiga kõrgel.
Ma ei karda, mulle meeldib see.

Vaikus närve sööb ja piinab hinge.
Vaikselt mind hulluks teeb
Miks sa vaikid ikka veel?
Pilvedest end läbi murrab päike,
sulatab kalgi jää.
Tean, et siia ma ei jää

See on kui mäng- kes tuleb ja kes läeb,
kuid mürk mus ees vell verre kauaks jääb.

[REFRÄÄN2x]