rändajad…

kõrbekuumuses liiva
lendab kui jääkülma lund
öö peagi laotamas tiivad
rändajaid saatma jääb tuul

see on tee
nad rändavad nii päevast päeva
see on tee
nad rändavad siis ajast aega
see on tee
ta nähtamatu rajana kulgeb
nende tee
ta ootab kui riskida julged

külmunud hingi vaid saadab
kuuvalgus varje neist loob
päikesekiirena sooja
hommik taas endaga toob

see on tee
nad rändavad nii päevast päeva
see on tee
nad rändavad siis ajast aega
see on tee
ta nähtamatu rajana kulgeb
nende tee
ta ootab kui riskida julged

nad rändavad nii päevast päeva
nad rändavad siis ajast aega
ta nähtamatu rajana kulgeb
ta ootab kui riskida julged

üle mägede taevasse kaigub hääl

nad rändavad nii päevast päeva
nad rändavad siis ajast aega
ta nähtamatu rajana kulgeb
ta ootab kui riskida julged

see on tee