On öine tund, sajab valget lund -
pole jalajälgegi.
Ei kedagi lumeriiigis, kuninganna -- olen siin.
Ka tuul ei jäta mind, vaid ihus ringi käib. 
Külma salajõud minust jagu sai.

„Sind nende jaoks ei ole siin,
Hoia meeles, hea [bad word] käitub nii. 
Ja peida end. See on hea nõu.
Teada mu jõud.

Olgu nii, olgu nii. 
Mind haaranud tormituul.
Olgu nii, olgu nii.
Mingu kõik kui läinud maalt.

Mul ükskõik, mida arvad sa.
Ja kui see on torm,
siis just sellest tahangi elada.

Aeg vahel vette viskad.
Jääb varju minust pool.
Ja ei hirm mind enam suuna - 
see saanud ajalooks.

Nüüd teada saan, mis jõud on see.
Ma katsun -- piire murran veel.
Ei halb, ei hea, sest olen nüüd
ma prii.

Olgu nii, olgu nii.
Sõbraks tuule ja taeva sain.
Olgu nii, olgu nii.
Ei mingeid pisaraid.
Siin ma nüüd ja siia jään.
Lase huilgab torm.

Mu vägi tabab maad erk valge välguna.
Kõik tunded kargeks lumesajuks taas kord muutuvad.
Kuid külm kristall on mõte, mida siis ma näen.
Et sinna tagasi ma kunagi ei läe.

Olgu nii, olgu nii.
Koidukiirtest nüüd on mu kroon.
Olgu nii, olgu nii.
Hea [bad word] läinud on.
Siin ma nüüd päeva alguses.

Taevas kestma jääb
Sest külmus just sobibki minule.