Sõidan autos kauni daamiga. 
Meile silma teeb 
linn värvilise reklaamiga. 
Veri soontes keeb. 
Ma armastan Ameerikat. 

Teada saan et ta on Eerika, 
justkui oleks nüüd 
avastanud ma Ameerika. 
Ime siis, et nüüd 
ma armastan Ameerikat. 

Lühem olla võiks ta kleidike 
veelgi mõni toll. 
Minu mõtteid saadab veidike 
laisalt rock'n roll: 
'Ma armastan Ameerikat...' 

Äkki küsib minult Eerika, 
kauguses on pilk: 
'Arnastad mind või Ameerikat?' 
Vastan silmapilk: 
'Ma armastan Ameerikat.' 

Kihutame kummisahinal 
luxhotelli. Daam 
väljub autost kleidikahinal. 
Vilgub neoonreklaam: 
'Ma armastan Ameerikat...' 

Enne, kui viin preili sängi ma, 
katsun veelkord ust. 
Panen vaikselt raadio mängima, 
läbib pimedust: 
'Ma armastan Ameerikat...' 

Väljas troopiliselt must on öö. 
Hõõgub sigarett. 
Kaminas on juba kustund söed. 
Siiski tunnen, et 
ma armastan Ameerikat