Saabub kui loojang
me üle ohates.
Imet ei uskun´d
ma veel sind kohates.

Jälle, kui langeb
üks õrnalt Su palgele –
õrn lumi, tumm taevas
meid hoiab kuuvalgele.

Varjud Su palgel
said üheks mu pilguga.
Lumi ja räästal
jääpurikad tilguvad…

Istume ja naerame
hämaras tulevalgel,
õnn peitub ärajoodud veinis.
Istume ja naerame
hämaras tulevalgel,
õnn peitub teineteise silmis.